Ehitisele mõjuvat veekoormust on mitmesugust. Kõige suurem veekoormus mõjub ehitisele maapinna kaudu, kuid lisaks sellele on veel õhus olev niiskus, sademed, pinnavesi ning muud niiskusallikad nagu näiteks ehitusniiskus, inimese elutegevusest põhjustatud niiskus, lekke, kondensvesi. Kõigi nende niiskusallikatega tuleb arvestada valides konstruktsiooni ja ehitusmaterjale. Valides sobivat hüdroisolatsiooni tuleb lisaks neile niiskusallikatele veel ka arvesse võtta ruumi eripära ja kasutusvaldkonda.

Väline õhuniiksus on alati olemas ja vastavalt aastaajale ja sademete rohkusele on see erinev. Sellest on pikemalt räägitud „Absoluutse ja suhtelise õhuniiskuse“ pealkirja all.

Vee kandumine läbi piirdetarindi toimub järgmistelt:

1) vee transport läbi pragude

2) kapillaarselt läbi pragude ja pooride, mis on hüdrofiilsete pindadega, kus tän kõrgele suhtelisele õhuniiskusele (>45%) on kapillaartõus võimalik;

3) pinnadifusiooni tõttu hüdrofiilsete pindade kaudu, mis on võimali suhtelise niiskuse erinevuste tõttu;

4) veeauru difusioon konstruktsioonides;

5) voolavas õhus sisalduva veeauru edasikandmine on tingitud õhurõhkude

erinevusest.

Sademed tekivad veeauru kondenseerumisel. Veekogudest aurustuv vesi tõuseb ülespoole, koguneb pilvedeks ja langeb vihma või lumena maapinnale. Sademed on väga oluline tegur, millega tuleb igal juhul arvestada hoone ehitamisel. Eelkõige kaitseb hoonet sademete eest katus, seejärel tuleb projekteerida õige vihmavee ärajuhtimine katuselt ja seintest eemale räästa, veerennide ning vihmaveetorude abil. Loomulikult ei ole katus ainus koht, mis on otseses kokkupuutes sademetega. Tihtipeale langevad piisad tuule mõjul nurga all maapinnale ja seetõttu ka seintele. Üldiselt ei ole see suur probleem, kui tagada välispiirdele võimalus korralikult kuivada.

Pinnavett ei tohi segamini ajada pinnaseveega. Pinnavesi on vesi, mis voolab maapinnalt hoone seina äärde ja hakkab sealt sisse tungima. Kui hoone ümbrus teha vähemalt 1% kaldega hoonest eemale, ümbritseda hoone sillutusribaga või muru alla paikneva savikihiga, siis pinnavesi endas ohtu ei kujuta.

Kõige olulisemad veekoormuse liigid on need:

  1. Pinnaseniiskus: joonis 1
  2. Mittesurveline vesi: joonis 2
  3. Surveline vesi  1) lühiajaline surveline vesi: joonis 3

                                  2) surveline vesi: joonis 4


Allikas: http://www.renor.ee/public/files/hoonetehydro.pdf


Allikas: http://www.renor.ee/public/files/hoonetehydro.pdf


Allikas: http://www.renor.ee/public/files/hoonetehydro.pdf


Allikas: http://www.renor.ee/public/files/hoonetehydro.pdf

Pinnaseniiskus on pinnases olev kapillaarselt seotud vesi ja see liigub kapillaarjõudude mõjul. Vesi saab kapillaarselt liikuda, kui on tegemist poorse materjaliga. Mida poorsem pinnas, seda paremini ja kiiremini vesi selles liigub. Kui rääkida pinnaseniiskusest siis tuleb eeldada, et hoone alune ja lähiümbrus on täidetud vett mittesiduva pinnasega, mis laseb vee põhjavee tasemeni kiiresti, seega läbilaskevõime on vähemalt 0,01 cm/ s. Sellisteks pinnasteks on näiteks liiv ja kruus.

Mittesurveline vesi on tilga või vedelal kujul olev vesi ja see ei tekita pinnale hüdrostaatilist rõhku. Mittesurvelise koormuse tekkimise eelduseks on toimiv drenaaž. Kui on täidetud kaks eeldust, tegemist on vettsiduva pinnasega ja on olemas toimiv drenaaž, siis üldjuhul saab alati rääkida mittesurvelisest veekoormusest. Vettsiduv pinnas on näiteks savi. Kui toimivat drenaaži ei ole, siis tänu pinnase veesiduvusele hakkab vesi kogunema ning tekib hüdrostaatiline surve ning siis on tegemist juba survelise veega.

Survelise vee koormus tekib siis, kui vesi jääb ajutiselt või pikemaks ajaks vundamendi äärde seisma ja hakkab seal tekitama hüdrostaatilist survet või juhul kui hoone alumine osa jääb põhjavette. Siin eristatakse veel kahte võimalust: lühiajaline surveline vesi või surveline vesi. Hüdrostaatilise surve tugevus sõltub veesamba kõrgusest.

Lühiajaline surveline vesi tekib siis kui vesi jääb ajutiselt vundamendi äärde seisma vettsiduva pinnase tõttu ja puudub drenaaž, põhjavesi jääb vähemalt 30 cm vundamendi tallast madalamale ja hoone ehitussügavus on kuni 3m. Aga juhul kui hoone alaosa asub põhjavees või isegi põhjavee tasemest madalamal, siis on tegemist survelise veekoormusega ja see ei ole lühiajaline ning sel juhul pole enam oluline, mis pinnasetüübiga või ehitussügavusega tegemist on.


Kas meeldib see, mida näed? Loo oma veebileht Vooga ja naudi 30 päevast tasuta prooviperioodi.
Alusta tasuta