Hüdroisolatsioon

Niiskuskahjustustega hooned vajavad koheselt remonti, see tähendab, et nii kui on tuvastatud niiskuskahjustused tuleb võimalikult kiiresti teha remont. Niiskuskahjustuste ja hallitusega kaasnevad terviserikked ning neid saab kaotada vaid probleemi kõrvaldamisega, seega hallitusest ja muudest niiskuskahjustustest vabanemisega.

Kui tekib kahtlus, et hoones võivad olla probleemid niiskusega ja võib olla juba niiskuskahjustused, siis võimalused selle kindlakstegemisel on järgmised:

• Niiskusmõõtjaga mõõtmine.
  
• Laboriuuringu tegemine.
  
• Selleks väljakoolitatud koera haistmismeele kasutamine.
  

Niiskusmõõtja

Allikas: „Remont ja rekonstrueerimine“

Kõigepealt võiks proovida niiskuse mõõtmist niiskusemõõtjaga. Kuid niiskusemõõtja ei pruugi anda täpset vastust, eriti kui niiskuse levila on tarindi sees ja puhkeolekus. Veel mõttekam on lasta uurida seda laboratooriumis, selleks on vaja võtta ise või lasta võtta proov ja viia laboratooriumisse uurimisele. Laboriuuring annab kindla vastuse. Üks võimalus on veel, lasta selleks koolitatud koeral niiskuskahjustus üles leida. Koer leiab selle üles, kuna tal on väga tundlik haistmismeel, mis tajub ka peidus olevat kahjustust. Miinuseks on see, et koer pole võimeline teada andma, kas eoseid on ohtlikul määral või mitte.

Kõige parem on loomulikult see, kui niiskusega probleeme ei teki hoone eluea jooksul, see muidugi eeldab väga kvaliteetset hüdroisolatsiooni ja nõuetekohaselt paigaldamist. Kui kahjustused on tarindi sees olevas hüdroisolatsioonis, siis selle parandamiseks on vaja ruumi viimistluskiht täiesti ära lõhkuda, et pääseks üldse hüdroisolatsioonini ja saaks seda uuendada, kuid see on juba kulukas ja aeganõudev ettevõtmine. Palju lihtsam on muidugi sel juhul kui parandust vajav hüdroisolatsioon on sellises kohas, kus see on kergesti ligipääsetav. Kuid nagu eelpool mainitud, siis tuleb see kulukas ja aeganõudev ettevõtmine käsile võtta, kui ikkagi on tegemist niiskuskahjustustega, sest mida kiiremini probleem kõrvaldada, seda kasulikum kõigile k.a. selles majas elavate inimeste tervisele.

Hallituskahjustuste likvideerimine

Hallituskolooniaid saab eemaldada:

• mehaaniliselt.
  
• keemiliselt.
  
• hallitatud kohta kuumutades.
  

Kuumutamine on võimalik ainult siis, kui tegemist on kivimaterjalist pindadega, sest siis ei teki tuleohtu. Hallituse likvideerimise juures tuleb erilist tähelepanu pöörata pindade täielikule puhastamisele ja kuivatamisele, et pärast remonti hallituse kasvueeldusi uuesti ei tekiks ja et ei jääks alles hallituseosakesi, mis kohe uuesti levima hakkaksid. Ning pärast remonti peab jälgima, et pindade suhtelise niiskuse tase ei ületaks normaalpiiri. Puitmaterjali puhul tuleb välja vahetada hallitanud ja pehkinud osad ja ülejäänud puitmaterjal hallitustõrje ainega üle pintseldada. Kuigi hallitust esineb võib olla ainult osas tarindis, siis igaks juhuks tuleb kogu tarindi pind üle pintseldada, sest siis on kindel, et kõik seeneeosed saavad hävitatud.

Niiskuskahjustustega vundamendi remont

Pinnaseniiskus ja vesi põhjustavad betoonvundamendile soola- ja külmakahjustusi ning kui need mõjuvad pikaajaliselt siis võivad viia hallitus- ja pehkimiskahjustusteni. Vundamendil ilmnevad kahjustused välisseina alaosas ja maapinna alla jäävate vundamendiosade väljaspoolsel küljel.

Vundamendi niiskuskahjustuste tekkimisel võivad olla järgmised põhjused:

• halb niiskusrežiim.
  
• ummistunud drenaaž
  
• halvasti paigaldatud drenaaž
  
• drenaaži täiteks on kasutatud valede teradejämedusega liiva
  

Vundamendi drenaaži uuendamine

Kuna vundamendi niiskuskahjustusi põhjustavad peamiselt katkine või ummistunud drenaaž, siis kõige mõttekam on vundamendi remontimist alustada drenaaži uuendamisega. Vundamendi ümbrus kaevatakse lahti. Drenaaž peab olema vundamendi taldmikust madalamal, et see toimiks, seega kaevatakse drenaažikaevik taldmikust 150-200 mm allapoole. Järgmisena kaeviku põhi tasandatakse ja sellele antakse kalle, mis peab olema vähemalt 1:100 kaevude suunas. Kaeviku põhi peab olema kindel ja stabiilne. Kui põhi on tehtud liivast, siis tuleb see kindlasti hoolikalt tihendada. Pärast põhja tasandamist ja tihendamist saab asetada torud paika. Drenaaži kõige kõrgemasse kohta tehakse kontrollkaev, mille kaudu saab ka drenaaži puhastada ja vajadusel läbi pesta.

Tööde käigus isoleeritakse vundamendist pinnaseniiskus paigaldades vundamendi küljele bituumenriba ja jälgides, et vundamendil oleks võimalik tuulduda bituumenriba tagant. Vajadusel lisatakse vundamendile väljapoole soojusisolatsioon. Juhul kui tuulutust ei saa toimuda, siis on suur võimalus, et niiskus hakkab kogunema soojusisolatsiooni sisse, seega on vajalik tagada vundamendile võimalus tuulduda.

Maapind vundamendi ümbruses tuleb loomulikult kujundada selliselt, et see ei juhiks vett seina äärde vaid vastupidi, et see juhiks vee seinast eemale. Kaevik täita drenaaži juurest umbes 200 mm paksuselt pestud drenaaži kruusaga, mille terajämedus 8-12 mm ja siis kuni maapinnani teha kruusa tagasitäide.

Muid vundamendi niiskuskahjustuste eemaldamise võimalusi

• Nn. elektroosmoos, mis põhineb elektrivoolu ja niiskuse vastupidisel liikumisel tarindis. Vastupidine liikumine saavutatakse elektrivoolu juhtimisega pinnasest üles soklitarindisse. Selle peale pöördub kapillaarne ülespoole tungiv niiskus vastupidiseks ja hakkab liikuma hoopis maapinna suunas.
  
• Vundamendi töötlemine silikooniga. Vundamendi sisse puuritakse teatud vahemaade tagant augud. Aukudesse pritsitakse surve all olevat silikoonilahust, mis küllastab betooni. Kuna betoon on küllastunud, siis vee kapillaarne imendumine on tõkestatud.

• Vee kapillaarse tõusu tõkestamine tinaplaadiga. Vundamendi sisse saetakse 1,5-2 meetri pikkune pragu, kuhu asetatakse tinaplaat. Tinaplaat injekteeritakse betoonmördiga tihedalt vana vundamendi sisse. Kui tinaplaadi serv ulatub vundamendist välja, lõigatakse väljaulatuv osa ära.
  

• Uuendusremont  „Ehitame“ kirjastus Tln 2000